Eesti Võlanõustajate Liidu juhatuse liige Evelyn Eichhorst osales rahandusministeeriumi poolt korraldatud rahatarkuse strateegiapäeval. Mõttetalgutel koguti ja arutati uue rahatarkuse programmi jaoks ideid, ettepanekuid ning tegevusi, et panna paika järgnevate aastate rahatarkuse edendamise pikk plaan ja tegevussuunad.
Täispika postituse toimunud mõttetalgutest on teinud rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch. Avaldame tema poolt kirjutatu muutmata kujul (kättesaadav 30.08.2020 https://blogi.fin.ee/2020/08/strateegiapaeval-loodi-visioone-tuleviku-rahatargast-eestist)
,,Milline võiks välja näha ideaalne rahatark Eesti visioneerisid paarkümmend erinevate valdkondade eksperti rahatarkuse strateegiapäeval. Möödunud nädalal rahandusministeeriumi eestvedamisel toimunud mõttetalgutel koguti ja arutati uue Eesti finantskirjaoskuse programmi jaoks ideid, ettepanekuid ning tegevusi, et panna paika järgmiste aastate rahatarkuse edendamise pikk plaan ja tegevussuunad.
Mõttetalgutele kaasati paljude erinevate valdkondade, asutuste organisatsioonide esindajad, kes üht või teistpidi rahatarkusega seotud, tegelevad või südameasjaks võtnud.
Ettevalmistuseks tegi rahandusministeerium valdkonnaga seotud paljude erinevate osapooltega intervjuud kaardistamaks rahatarkuse valdkonna hetkeseisu ning suuremaid väljakutseid. Nende intervjuude põhjal valminud kokkuvõte oli osalejatele arutelude lähtepunktiks.
Päeva sissejuhatuseks tutvustas rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch viimatisi rahatarkuse valdkonna uuringuid ning tegi kokkuvõtte praegusest strateegiaperioodist, kus suurim tähelepanu ja fookus oli haridusvaldkonnal.
Eesti tulevikuvisioon rahatargast riigist
Strateegiapäeva modereeris Indrek Maripuu (Loovusait), kelle juhtimisel kujundasid kuude laudkonda jagatud osalejad 2035. aasta Financial Times’ esikaane, mis oli sissejuhatus Eestit kui maailma kõige rahatargemat riiki käsitlevale erinumbrile. Esikaanele tuli välja mõelda nii olulisi märksõnu, intervjueeritavaid, olulisi alateemasid, pilte kui ka põhjuseid, miks oli üks või teine tegevus või sündmus oluline. Eesmärk oli visioneerida, milline näeks välja maailma kõige rahatargeim riik Eesti 15 aasta möödudes.
Tulemusi tutvustades jäid kõlama mitmed huvitavad märksõnad, näiteks tuntud inimeste kolimine rahatarka Eestisse, üle maailma tuntud Eesti rahatarkuse õppekava ülikoolides ja võlavaba Eesti, kus inkassofirmad pankrotistusid. Lisaks võiks tulevikus igaühel olla oma rahatarkuse äpp juba sündimisest alates, väärtpaberikonto ja säästukonto, mis lihtsalt annavad ülevaadet ja nügivad säästma-investeerima ning pakuvad personaalseid lahendusi. Veel pakuti välja Tallinna Börsi kinkekaardid, noorte miljonäride ja pensionäride klubid ja finantshariduse õpetamine juba lasteaiast. Ka käidi välja idee Eestist kui finantsvabaduse paradiisist ning kohustuslikust ettevõtlusõppest. Esitati idee kõigile kohustuslikust ettevõtlusõppest ning Eestist kui finantsvabaduse paradiisist.
Veidi prohvetlikult pakuti president Kaljulaidi ametiks 2035. aastal rahatarkuse ülemaailmse missioonijuhi kohta ning vaid paar päeva hiljem avaldati uudis, et Kersti Kaljulaid võib kandideerida OECD juhiks.Jagati ka rahvusvahelist kogemust sh toodi välja COVID-19 tõttu riikidele edastatud suunised vältimaks inimeste majandusliku heaolutaseme järsku langust.
Teadlik hariduse korraldus, õppimine ja õpetamine on jätkuvalt olulisim rahatarkuse edendamisel
Laudkonnad pakkusid oma koostatud esikaante põhjal välja konkreetsed tegevused, mis nende visioneeritud tulemuseni võiksid viia. Sealhulgas arvestati nii eelmise strateegia tulemusena ellu viidud tegevuste kui ka kevadel kaardistatud murekohtadega.
Selgelt joonistusid taaskord välja haridusteemad, näiteks õpetajate motiveerimine, täiendkoolitused ning nende nügimine investeerimise suunas sh pakuti välja suunata osa palgatõusust väärtpaberikontole. Mitu ideed tuli ka makseraskustesse sattunud inimeste aitamiseks ja olukorra ennetamiseks, tööandjate kaasamisest temaatilise hariduse pakkujana täiskasvanutele, noortele suunamudijate kaudu lähenemisest, digitaalsetele lahendustele orienteeritumisest ja veel nimetati sihtgrupina muukeelset elanikkonda.
Viimases arutelude blokis arutati, kuidas saada aru ja mõõta, et oleme rahatargaks Eestiks kasvanud? Selleks kõlasid mitmed tehtud / tegemata mõõdikute ideed, aga ka vähenev protsent makseraskustesse sattunud elanikkonnast sh vähenev halbade laenude osakaal, positiivse krediidiregistri olemasolu, nõustajate arvu kasv ning ligipääsetavus igas omavalitsuses, koolide ja lasteaedade kasvav arv, kus rahatarkusele eraldi tähelepanu pööratakse, rahatarkust õpetavate õpetajate / noorsootöötajate arv ning kohustuslik ettevõtlusõpe igas koolis, rahatarkuse digimaterjalide kasutatavuse kasv, säästupuhvrite suurus inimese / leibkonna kohta ning rahulolu-uuringud.
Koostöös on jõud
Kokkuvõttena tõdeti, et tervikliku vaate ja arengu jaoks on vajalik tunda ja teada erinevate valdkondade tegevusi ja esindajad üle Eesti. Ühiselt ja läbi koostöö saab jõuda kaugemale kui seni ning selle kaudu saab kogu Eesti rahatargemaks.
Algatatud protsess jätkub nüüd saadud sisendi analüüsimise ning selle põhjalt strateegiaprogrammi mustandi valmimisega. Seejärel saab see osalejate abiga ja tagasisidet arvestades ka veel kord täiendatud. Lisaks on üheks sisendiks koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbi viidav rahatarkuse õpetamise uuringu tulemused. Need põhinevad üldharidus- ja kutsekoolide õpetajate, huvi- ja koolijuhtide, õpilaste ning lapsevanemate intervjuudel.
Järgmise Eesti finantskirjaoskuse programmi kaante vahele saamise orienteeruv aeg on planeeritud järgmise aasta esimene kvartal.
Tänud osalejatele ja kaasamõtlejatele!
Päev oli väga sisukas ning head tagasisidet koos tänusõnadega edastati mitmete osalejate poolt.
Strateegiapäeva õnnestumisse panustasid: Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Võlanõustajate Liit, Kohtutäiturite Koda, Haridus- ja Teadusministeerium, Rahandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maakondlikud Arenduskeskused, võrgustik Ettevõtlik Kool, Sotsiaalministeerium, Pangaliit sh Tallinna Börs, Eesti Kindlustusseltside Liit, suuremate krediidiasutuste esindajad näiteks LHV Pangast, Swedbankist, FinanceEstonia, Redgate Capital, Estateguru, Äripäev, Investeerimisklubi, SA Innove, Eesti Majandusõpetajate Selts, Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetuse Õpetajate Selts, Junior Achievement, Tartu Ülikooli Elukestva Õppe Keskus, Tallinna Reaalkool, Võru Gümnaasium, Pärnu Rääma Põhikool, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Õpilasliit, Changemakers Academy, MTÜ Rahatarkus, Estonian Business School, erisikutest investorid ning isiklike kulude-tulude jälgimise rakendus MyFinancier.
Suur aitäh kõikidele kaasamõtlejatele, et aitate üheskoos luua ja ellu viia tulemuslikku rahatarkuse programmi ja muuta Eesti rahatargaks!´´