Ilmus väärt raamat rahaasjade planeerimisest ja korraldamisest

Koolitaja, mentori ja Nordea panga projektijuhi Teet Parringu sulest ilmus raamat „Kuidas kodustada raha“ , kuhu autor on koondanud kokku lihtsad, selged ja realistlikud näpunäited, kuidas ka „raamatupidamist ja planeerimist üle kõige vihkav“ inimene oma rahaasjad kontrolli alla ja tulud kasvama saaks.
See raamat on mõeldud abimeheks oma rahaasjade korrastamisel. Käsitlemist leiavad järgmised teemad:
• kuidas hinnata oma varalist olukorda;
• kuidas saada ülevaade oma tuludest ja kuludest;
• kuidas seada eesmärke ja tõlkida neid „raha“ keeled;
• kuidas luua toimiv plaan eesmärkide saavutamiseks;
• kuidas püsida plaani elluviimise kursil.

Mitte uus, kuid ikkagi huvitav on raamatu nõuanne:

„Kõigepealt maksa endale – rahateemalises kirjanduses on see idee ikka ja jälle esile kerkinud juba peaaegu sada aastat. Oma kogemustest julgen öelda, et sellel on üks väga hea põhjus – see meetod lihtsalt toimib. .
Mida see väljend täpselt tähendab? See tähendab, et kohe pärast palgapäeva, enne kui tasud oma arved, enne kui lähed ostma igasuguseid vajalikke asju, enne kui sa teed ükskõik milliseid kulutusi, pane kõrvale raha, mida soovid säästa.
Makstes kõigepealt endale, paned psühholoogiliselt paika oma prioriteedid. Kõige olulisem on säästa raha püstitatud eesmärkide tarbeks ja alles seejärel tulevad prügivedajad, elektritootjad, toiduainete valmistajad, restoranipidajad ja teised. Oma teenitud raha on ju ikkagi eelkõige sinu eesmärkide tarbeks, mitte kellegi teise rahakoti täitmiseks. Seejuures nõustub ka enamik skeptikuid, et oma tuludest ühe protsendi säästmine on võimalik. Miks mitte siis sellega alustada?”

Raamatu on väljaandja on Kirjastus Äripäev ning saadaval on see hästi varustatud raamatupoodides.

Võlakaitse seaduse rakendamine nõuab paremat selgitustööd

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants märkis õiguskomisjoni 15. oktoobril 2012. a toimunud istungil võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse rakenduspraktikaga seotud probleemide arutelul, et oluline on viia seadusandlusesse sisse sätted, mis annaksid võlgnikule juba enne täitemenetlusse sattumist ülevaate võimalikest menetlustest oma võlgadega kõige otstarbekamaks toimetulekuks.

Ta lisas, et kui võlakaitseseadust rakendada ei saa, siis on võlgnikul õigem ja kasulikum läbida hoopis pankrotimenetlus, et seejärel võlgadest vabanemise menetluse kaudu oma probleem lõplikult lahendada.

Pomerants märkis, et nimetatud seadusel on oma loogiline koht maksejõuetusõiguses. See on suunatud nendele isikutele, kellel on tahe ja ka rahalised võimalused oma võlgadega seotud probleeme lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

Arutelu käigus tuli välja, et seaduse positiivne toime on avaldunud kas või selles, et krediidiasutused püüavad võlgnikega kokkuleppeid sõlmida, vältimaks võlgade ümberkujundamise menetlust. Seaduse kasutamise praktika aga hakkab alles välja kujunema, teatas riigikogu pressitalitus.

Mullu kevadel kehtima hakanud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus annab võimaluse makseraskustes võlgnikust füüsilisele isikule tema võlgade ümberkujundamiseks, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

Eesti Võlanõustajate Liidu esindaja analüüsi kohaselt on seda menetlust võlgade reguleerimiseks saadud kasutada väga harvadel juhtudel, sest enamikul juhtudel on avaldaja puhul tegemist maksejõuetu isikuga. Arutluste käigus tõdeti, et seadust saab rakendada nendel juhtudel, kui võlgnikul on mingisugusedki vahendid ja võimalused protsessis osalemiseks. See nõuab distsiplineeritust. Nendel juhtudel, kus puudub seaduse rakendamise perspektiiv, on võlgniku jaoks otstarbekam kasutada pankrotimenetlust.

Õiguskomisjoni arutelul osalesid riigikohtunik Villu Kõve, Harju maakohtu kohtunik Merike Varusk, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite esindaja Toomas Saarma, Eesti Võlanõustajate Liidu esindaja Kaidi Silver-Schöbe ja justiitsministeeriumi esindajatena asekantsler Kai Härmand ning eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus.

 

 

allikas www.rmp.ee