Võlakaitse seaduse rakendamine nõuab paremat selgitustööd

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants märkis õiguskomisjoni 15. oktoobril 2012. a toimunud istungil võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse rakenduspraktikaga seotud probleemide arutelul, et oluline on viia seadusandlusesse sisse sätted, mis annaksid võlgnikule juba enne täitemenetlusse sattumist ülevaate võimalikest menetlustest oma võlgadega kõige otstarbekamaks toimetulekuks.

Ta lisas, et kui võlakaitseseadust rakendada ei saa, siis on võlgnikul õigem ja kasulikum läbida hoopis pankrotimenetlus, et seejärel võlgadest vabanemise menetluse kaudu oma probleem lõplikult lahendada.

Pomerants märkis, et nimetatud seadusel on oma loogiline koht maksejõuetusõiguses. See on suunatud nendele isikutele, kellel on tahe ja ka rahalised võimalused oma võlgadega seotud probleeme lahendada väljaspool pankrotimenetlust.

Arutelu käigus tuli välja, et seaduse positiivne toime on avaldunud kas või selles, et krediidiasutused püüavad võlgnikega kokkuleppeid sõlmida, vältimaks võlgade ümberkujundamise menetlust. Seaduse kasutamise praktika aga hakkab alles välja kujunema, teatas riigikogu pressitalitus.

Mullu kevadel kehtima hakanud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus annab võimaluse makseraskustes võlgnikust füüsilisele isikule tema võlgade ümberkujundamiseks, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

Eesti Võlanõustajate Liidu esindaja analüüsi kohaselt on seda menetlust võlgade reguleerimiseks saadud kasutada väga harvadel juhtudel, sest enamikul juhtudel on avaldaja puhul tegemist maksejõuetu isikuga. Arutluste käigus tõdeti, et seadust saab rakendada nendel juhtudel, kui võlgnikul on mingisugusedki vahendid ja võimalused protsessis osalemiseks. See nõuab distsiplineeritust. Nendel juhtudel, kus puudub seaduse rakendamise perspektiiv, on võlgniku jaoks otstarbekam kasutada pankrotimenetlust.

Õiguskomisjoni arutelul osalesid riigikohtunik Villu Kõve, Harju maakohtu kohtunik Merike Varusk, kohtutäiturite ja pankrotihaldurite esindaja Toomas Saarma, Eesti Võlanõustajate Liidu esindaja Kaidi Silver-Schöbe ja justiitsministeeriumi esindajatena asekantsler Kai Härmand ning eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus.

 

 

allikas www.rmp.ee