Finantskirjaoskuse edendamise programm

Rahandusministeeriumi eestvedamisel on valminud Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programm aastateks 2013-2020. Programmi elluviimine toimub koostöös avaliku ja erasektori organisatsioonidega, kes harivad  koolituse ja teavituse kaudu finantsteemades nii kooliealisi kui ka täiskasvanuid.

Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programmiga tõstetakse esile finantshariduse edendamise olulisust, andes ühtse raamistiku kogu finantskirjaoskuse valdkonna edendamise tegevustele Eestis.

Programmiga antakse avalikku- ja erasektorit esindavate organisatsioonide tegevustele ühtsed eesmärgid ja määratakse nii olemasolevatele kui ka tulevastele initsiatiividele olulisemad tegevussuunad.

Finantskirjaoskuse edendamise programmi eesmärgid:

·         Inimesed teadvustavad rahaasjade planeerimise vajalikkust ja nende hoiakud toetavad arukate finants-
          otsuste langetamist.

·         Inimesed saavad aru finantsteenustest ja oskavad nende abil oma rahaasju igas eluetapis korraldada.

·         Finantsteenuseid pakutakse vastutustundlikult.

Täpsemalt on võimalik programmist lugeda Rahandusministeeriumi kodulehelt

Finantskirjaoskus on oskuste, teadmiste, hoiakute ja käitumiste kogum, mis on vajalik rahaasjades arukate otsuste tegemiseks ja oma pere majandusliku heaolu tagamiseks.

Finantskirjaoskus hõlmab näiteks oskust koostada pere-eelarvet, teadmisi investeerimise põhitõdedest ning säästvat ja vastutustundlikku hoiakut raha suhtes.

Rahandusministeerium toetab finantskirjaoskuse edendamist seadusandlikult ning koordineerib Eesti elanike finantskirjaoskuse programmi väljatöötamist koostöös erinevate osapooltega avalikust- ja erasektorist.

Finantskirjaoskuse edendamine on oluline kõikidele elanikele, mistõttu on selle edendamiseks vajalik avaliku- ja erasektori vaheline tihe koostöö.

Rahandusministeeriumi eestvedamisel alustati 2011. aastal era- ja avaliku sektori koostöös Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programmi väljatöötamist aastateks 2013–2020.

Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamise programmi kaudu tõstetakse esile finantshariduse edendamise olulisust, andes ühtse raamistiku kogu finantskirjaoskuse valdkonna edendamise tegevustele Eestis.

Programmiga antakse avalikku- ja erasektorit esindavate organisatsioonide tegevustele ühtsed eesmärgid ja määratakse nii olemasolevatele kui ka tulevastele initsiatiividele olulisemad tegevus-suunad.

Finantskirjaoskuse edendamise programmi eesmärgid:

· inimesed teadvustavad rahaasjade planeerimise vajalikkust ja nende hoiakud toetavad arukate finantsotsuste langetamist;

· inimesed saavad aru finantsteenustest ja oskavad nende abil oma rahaasju igas eluetapis korraldada;

· finantsteenuseid pakutakse vastutustundlikult.

Programmi valmistas ette rahandusministeerium koostöös haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, finantsinspektsiooni, tarbijakaitseameti ning mitmete teiste Eesti elanike finantskirjaoskuse edendamisega seotud organisatsioonide esindajatega nii avalikust kui ka erasektorist. Nende organisatsioonide esindajate kaasamine toetab avaliku ja erasektori tegevuste paremat sidusust ning programmi eesmärkide efektiivsemat ja tulemuslikumat saavutamist.

Allikas: www.fin.ee

 

EVNL osales finantskirjaoskuse strateegia väljatöötamisel

Rahandusministeeriumis toimunud finantskirjaoskuse strateegia loomise ümarlaual osales ka EVNL esindaja. Finantskirjaoskuse strateegia eesmärgiks on tõsta Eesti elanikkonna finantskirjaoskuse taset võimaldamaks inimestel langetada kaalutletud finantsotsuseid, parandada teadmisi ja oskusi rahaasjade planeerimisel ja finantsteenuste kasutamisel, kasvatada üldist vastutustundlikku hoiakut raha kasutamisel ning koondada finantskirjaoskuse edendamisega tegelevate osapoolte tegevusi parima kasu saavutamise eesmärgil.

Ümarlaua materjalid leiete aadressil: http://www.fin.ee/materjalid-3

ERAPOOLETU RISKIDE ANALÜÜS JA NÕUSTAMINE ENNE LAENULEPINGU SÕLMIMIST

Et ennetada ootamatuid olukordi, mis võivad tekkida peale laenu võtmist, on mõistlik lasta erapooletul nõustajal koostada erapooletu riskianalüüs, mis toob välja olukorrad, mis võivad Teie sotsiaal-majanduslikku olukorda hinnates mõjutada tähtajaks laenu tagasimaksmise võimekust. Näiteks, mis juhtub siis, kui üks pereliikmetest kaotab töö, kui sissetulek väheneb mingil põhjusel, kui keegi pereliikmetest haigestub, kui lapsed lähevad kooli jne, jne.

Kuigi laenu võtmisel toimub nõustamine ka võlausaldaja laenuhalduri või laenunõustaja poolt, ärge kunagi unustage, et nende esmane eesmärk on seista laenuandja huvide eest!

Euroopas on väga levinud ERAPOOLETU NÕUSTAJA teenuse kasutamine enne laenu võtmise otsustamist.

Kui riskid on väljatoodud, on inimese otsustada, kas riskida laenu võtmisega või otsida muid lahendusi.

Riskianalüüs valmib meeskonnatööna, seda teostavad sotsiaal- ja juriidilise kõrgharidusega ning võlanõustaja koolituse läbinud spetsialistid.

ODAVAIM JA MÕISTLIKUM VIIS KAITSTA END JA OMA PEREKONDA TEADMATUSET TULLA VÕIVATEST EBAMEELDIVATEST OLUKORDADEST ON MÕISTLIK ENNE LAENU VÕI LIISINGU VÕTMISE OTSUSTAMIST TELLIDA ERAPOOLETU RISKIANALÜÜS!

RISKIANALÜÜS ON PROTSESS

Laenamine on suur ja riskantne ettevõtmine. Raha tuleb nii või teisiti tagasi maksta. Seepärast tuleb ka mõelda, kas laenu võtmine on teile majanduslikult mõistlik valik.

Riskianalüüs on protsess e. tegevuste jada, mis hõlmab:

  • Piirväärtuste ja piirnormide määramist

  • Ohtude väljaselgitamist

  • Riski suuruse hindamist

Riskianalüüsi eesmärk on laenu/liisingu võtmisega esinevate riskide süsteemne väljaselgitamine ja riski iseloomu ja suuruse hindamine. Riskianalüüs selgitab ohutegurite olemasolu. Ohuteguritele antud hinnangute alusel on võimalik paremini kavandada vajalikke meetmeid perekonna riskide maandamiseks laenu/liisingulepingu sõlmimisel.

Riskianalüüsi koostajate meeskond hindab perekonna või üksikisiku riske psühhosotsiaalsest-, majanduslikust- ja sotsiaalsest aspektist. Tuuakse välja võimalikud riskid, analüüsi tulemusena pakutakse välja võimalikud lahendused riskide maandamiseks.

Kliendile selgitatakse konkreetse laenuandja teenuseid ja teenusetasusid ning laenulepingust tulenevaid asjaolusid, et ennetada teadmatusest tulenevaid riske.

Kliendi otsustada jääb, kas võtta laenu või mitte.